Võta linnas
aega.

Toompeal tasub kõigepealt peatuda. Katuste ja tornide vahelt avaneb linn teise nurga alt: tänavad, mis all tunduvad keerulised, moodustavad ülevalt vaadates omaette mustri. Foto on Kohtuotsa vaateplatvormilt; kohapeal vali vaatamiseks hetk, mil saad teistele ruumi jätta.

Seejärel mine all-linna ja lase peatänaval end mõneks ajaks juhtida. Pööra kõrvale, kui mõni sisehoov või trepp tähelepanu tõmbab. Hoovid võivad olla eraomandis, seega jälgi silte ja elanike privaatsust. Munakividel on mugavad jalanõud parem valik kui kiire samm.

Ära koorma päeva pika nimekirjaga. Üks rahulik ring ja paus kohvikus jätavad linnast sageli rohkem meelde kui järjest läbitud vaatamisväärsused.

Tartus sobib jalutuskäigu orientiiriks Emajõgi. Vee ääres saab liikumise tempot ise valida: mõni lõik kõndimiseks, mõni peatumiseks ja linnavaate vaatamiseks. Ära sea eesmärgiks kogu kallast korraga läbida.

Supilinna poole minnes muutub meeleolu kodusemaks. Puumajad, aiad ja väiksemad tänavad annavad sellele piirkonnale oma näo. Siin ei ole vaja otsida üht suurt vaatamisväärsust: tähelepanu tasub pöörata akendele, värvikihtidele ja tänavate rütmile.

Pea meeles, et Supilinn on elurajoon. Pildista avalikult tänavalt ja hoia sissepääsud vabad. Kui ilm muutub, lühenda ringi ning vali järgmiseks peatuseks mõni näitus või raamatupood kesklinnas.

Pärnu rannas ei pea päev tingimata algama ujumisest. Promenaad annab põhjuse mere äärde tulla ka siis, kui tuul on jahe. Vaata, kuidas valgus vee kohal muutub, ja vali jalutuskäigu pikkus ilma, mitte esialgse plaani järgi.

Ranna ja kesklinna vahele jäävatel tänavatel tasub märgata hoonete erinevaid ajastuid: puitvillade kõrval kohtab ka funktsionalistlikku arhitektuuri. Hea jalutuskäik võibki ühendada merevaate ja mõned rahulikumad tänavalõigud.

Võta kaasa tuulekindel kiht. Mere ääres võib olla jahedam kui majade vahel. Kui soovid minna mõnda kohvikusse või muuseumi, kontrolli selle lahtiolekut eraldi, sest hooajad mõjutavad külastusvõimalusi.